Mida külvad, seda lõikad
Tihti kõlavad etteheited, et meie võim on korruptiivne. Võimalik. Siin on raske vastu vaielda. Aga kuidas on lood paljudega meie linnaelanikest? Suur hulk inimesi võtavad hääletamisperioodil vastu viieka või pudel viina ja müüvad oma hääle lihtsalt maha. Mida nad ootavad selliselt rahvasaadikult, kes on omale häält ostma tulnud? Ainuüksi asjaolu, et teile raha pakutakse räägib sellest, et pakkuja jaoks on tavapäraseks mõtteviis - kõik on müüdav ja ostetav. On siis need inimesed vähem korruptiivsed, kes hääle eest raha võtavad? Korruptsioon on kahepoolne „tehing“. Nagu rahvas nii ka võim, kas pole? Tasuks ikka mõelda, kas hetkeline heaolu (kui seda viiest eurost üldse on võimalik saada) on väärt 3,5 aastat näiliku tegevust võimude poolt.
Ehk oleks aeg midagi endil muutma hakata ja näha toimuvat pikemas perspektiivis. Küsige endalt, kas ei ole just need valimised murrangulised ja muutusteks pole vaja muud, kui näidata, kes on linnas tegelik peremees ja kõrgeima võimu kandja. Tuleb aru saada, et Põhiseadusesse kirja pandud kaunid sõnad „...kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas“ ei saa kunagi reaalsuseks, kui inimesed valimistest osa ei võta, üheainsa mõttega peas – mina ei saa midagi muuta. Kes veel, kui mitte teie?
Kõigile skeptikutele soovin aga meelde tuletada, et inimloomus on kord juba selline, et tahetakse olla teistest parem. Kõiges. Spordis, kunstis, loomingulises tegevuses ja igapäevases töös. Seega ei ole mõeldav, et uus võim saab olema vanast halvem. Paratamatult soovib inimene ennast uues rollis kehtestada ja tõestada iseendale ning kogukonnale, et ta oskab paremini, ta suudab paremini, ta lahendab paremini jne. Keegi ei lähe valimistele kandideerima mõttega, et tahaks kõik persse keerata.