Kristiina Pavlova

KRISTIINA PAVLOVA (parteitu)

Olen sündinud Kohtla-Järvel, lõpetanud Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi (nüüdseks Kohtla-Järve Järve Kool), õppinud Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis Turismi- ja hotelliettevõtlust ning Tallinna Ülikoolis Haldus- ja ärikorraldust. Tegutsen riigihangete alal energeetika ja tööstussektoris valdavalt Ida-Virumaal. Elukohaks endale ja koduks oma lapsele olen valinud Kohtla-Järve Sompa linnaosa. Armastan oma kodulinna ja soovin anda panuse kogukonna käekäigu edendamisse, linna arengusse ning selle potentsiaali realiseerumisse.

Kohtla-Järvekad väärivad kaasaegset lähenemist avalike teenuste pakkumusele, turvalist linnakeskkonda, hästi toimivat infrastruktuuri, mitmekülgset kultuurielu ning reaalsetele vajadustele vastavat baashariduse süsteemi. Meil on selleks olemas kõik võimalused. Tuleb vaid teha õigel hetkel õigeid otsuseid. Avalik juhtimine peab läbi tegema hüppe kaasaega – muutuma läbipaistvaks, avatuks diskussioonile, kogukonnale suunatuks. Avaliku võimu otsused peavad tuginema strateegilisel planeerimisel ning poliitikaanalüüsil.

Subsidiaarsuse põhimõte on Euroopa Liidu üks keskseid printsiipe, mille kohaselt poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. See võõrapärase keeruka hääldusega printsiip on aga olulisi aluspõhimõtteid, mis on andnud kohalikele omavalitsustele märkimisväärsed volitused korraldada kohalikku elu tulenevalt kogukonna vajadustest ja dialoogis elanike ning kohalike ettevõtjate ning organisatsoonidega. Avatud proaktiivne kompetentne meeskond Kohtla-Järve linna eesotsas oleks suuteline realiseerima linna varjatud potentsiaali. Restart Kohtla-Järve meeskonnal on olemas nii visioon kui kompetents.

Valides Restart Kohtla-Järve valid muutuste tee!

Diana Berseneva

DIANA BERSENEVA (parteitu)

Olen sündinud 1980. aastal ja lõpetasin Narva Kreenholmi gümnaasiumi. Seejärel lõpetasin Kohtla-Järve polütehnikumi erialal tehnoloogiliste protsesside operaator. Minu eesmärk on alati olnud omandada tehniline kõrgharidus, seepärast jätkasin õpinguid samas õppeasutuses keskkonnakaitse erialal (rakenduskõrgharidus).

2014. aastal omandasin Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis magistrikraadi keemia ja kütusetehnoloogia erialal.

Selline põhjalik tehniline haridus võimaldas mul edukalt karjääriredelil ülespoole liikuda. Minu tööalane tegevus algas VKG Resins ASis kvaliteedi- ja keskkonnakaitse spetsialistina. Seejärel märkas Viru Keemia Grupp ASi juhtkond minu suhtlemisoskust ja ma läksin tööle müügiosakonda, kus suureks väljakutseks sai minu jaoks sellise keerulise ja vähetuntud toote nagu põlevkivikeemia müük. Ma suutsin selle väljakutsega edukalt hakkama saada mitte ainult tänu ärivõtete rakendamisele rahvusvahelistel läbirääkimistel, vaid ka sellele, et tegelesin samaaegselt ka teadus- ja arendustegevusega.

Hetkel töötan TalTech Virumaa Kolledžis keemia ja kütusetehnoloogia magistriprogrammi juhina ning annan loenguid õppeainetes hüdraulika, soojus- ja massiülekandeprotsessid.

Mul on ulatuslik kogemus projektide koostamisel ja kaitsmisel, mis on saanud rahastamist riiklikelt ja erafondidelt.

Pühendan oma vaba aega lastele ja ühiskondlikele tegevustele. Olen Sompa elanike liidu juhataja, mis ühendab elanikke selles asulas, kus ma elan. See ei ole riigi- või linnastruktuur, me töötame ainult tänu elanike aktiivsusele, kaitseme nende huve ja loome Ida-Virumaal nii vajalikku ühtsuse ja kogukonna tunnet, mitte põhimõttel "mina elan hästi, sest naabril on kõik halvasti", vaid samaväärselt Euroopa riikidega "ainult siis õitseb ühiskond, kui kõigil on hea elada".

Ida-Virumaal on mul kaks kodulinna: Narva, kus olen sündinud ja elanud 18 aastat, ja Kohtla-Järve, kus olen elanud üle 20 aasta, kus on sündinud minu kaks poega ja elab kogu meie pere. Mul on palju sõpru ja väga lai kontaktide ring, kus suhtlus käib nii eesti, vene kui ka inglise keeles ning ulatuslik koostöökogemus suurte välismaiste ettevõtetega.

Mul on suur soov tuua inimesi kokku ja parendada linnakeskkonda, lahendada probleeme, mitte rääkida nendest. Olen veendunud, et linna juhtimine peab muutuma kvaliteetsemaks, avatumaks, kaasaegsemaks ja sõbralikumaks, st linnavalitsusest peab saama inimliku näoga elanikke teenindav ettevõte. Usun, et minu kogemused, ideed, tehnilised ja ärivaldkonna oskused annavad meie linnale uut energiat. Hääletage muutuste poolt!

Kaire Jõe

Kaire JÕE (parteitu)

Akadeemilise pärandi mõistes ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja, lisaaineteks olen valinud majandusõpetuse ja meedia. Töötan põhikohaga Kohtla-Järve Gümnaasiumis ning vastavalt võimetele ka Toila Gümnaasiumis.

Kõik see, mis minu kohta kusagil kõneldakse, vastab tõele. Midagi ei salga ega aja tagasi. Külajutud on folkloor. Ainus asi, et sageli on autorid fantaasiaga tagasihoidlikud.

Ma ei pea ettevõtlikuks koolipoissi, kes igavuse peletamiseks tunni ajal lauasahtlisse lõkke teeb, vaid seda klassikaaslast, kes tekkinud olukorras suudab adekvaatseks jääda ning teab, et parim vahend selle tulukese kustutamiseks on süütaja kampsun või koolikott...

Kui teile tundub, et kogu aeg veab viltu ja võileib kukub ikka võiga vastu maad, siis olge leidlikud ja määrige või hoopis leivaviilu teisele poolele.

35+ aastat õpetajatööd Ida-Virumaal (nii eesti kui vene õppekeelega koolides) annab alust arvata, et meie maakonnas on ägedad, toredad, intelligentsed noored, kes varem või hiljem jõuavad arusaamisele, et kodukandis on nende parim võimalus ennast teostada. Enne seda aga tuleb õppida, kogeda, mõista, näha… Olen juba ammu jõudnud arusaamisele, et inimene peab PÕHIHARIDUSE saama oma esimeses (eesti/vene) keeles, aga samas saama nii tugeva keeleõppe, et gümnaasiumis jätkamine EESTI keeles ei ole talle probleem.

Arukaid valikuid suudab teha vaid haritud inimene, seega on haridus ka demokraatia alus. Rumalat, harimatut inimest on väga lihtne manipuleerida ja seega vajavad diktatuuriühiskonnad või äärmuslased just tagasihoidliku intellektuaalse pagasiga inimesi. Kui sul on haridus, siis sul on võime analüüsida. Kui suudad analüüsida, on sul võime iga väite puhul küsimusi esitada. Kui sulle suudetakse vastata, on sul jällegi võimalus analüüsida ja jõuda järeldusteni. Seega: kui on haridust, on ka võimalus ennast, oma piirkonda ja kogu Eesti elu paremaks muuta.

Kui miski on liiga ilus, et olla tõsi, siis tasub küsida: kuidas? Mis on selle hind? Kes selle kõik kinni maksab? Ainult arukad inimesed teevad arukaid otsuseid. Liivale kirjutatud lubadused uhub esimene laine.