KAUA VÕIB?
Terve aasta vältel ei ole ma vahele jätnud ainsatki koosolekut, seminari või kokkusaamist, mis on seotud Ida-Virumaa õiglase üleminekuga ja neid on olnud kümneid. Keemikute ametiühing on teinud hulgaliselt ettepanekuid ja pakkunud lahendusi, mis täna kõlavad poliitikute suust, kui nende endi omad. Me pole kadedad, peaasi, et need ka ellu viidaks. Üks küsimus, mida olen alati korranud on: „Mis saab nendest inimestest, kes on juba tööta jäänud või siis jäävad lähitulevikus“? Paraku vastust pole ma saanud kuni tänaseni. Valitsus ei suuda konkreetne olla ja kõik mida me viimase poole aasta vältel kuulnud oleme on see, et vaja on luua uusi töökohti, vaja on investeeringuid, on vaja, on vaja ja veelkord on vaja. Kokkuvõttes on pikad kõned erinevate valitsusliikmete poolt jäänud sisutühjaks ja see, mida on vaja teame me isegi. Küsimus on selles, kuidas selleni, mida vaja on ka jõuda. Siin aga konkreetset vastust keegi andnud ei ole ja jutt muutub aina ümaramaks. Aitab oma reitingute tõstmisest nende töötavate inimeste arvelt, kelle tuleviku osas teil mingit selgust ei ole.
Loe lähemalt
KÕIGE LIHTSAM ON NIMETADA KEDAGI LOLLIKS
Linnapea väidab täna lehes, et hariduse ja sotsiaalhoolekande kulud ei vähene. Esitame siis omaltpoolt tabeli, milles arvutasime kulud välja lähtuvalt 11. jaanuaril linnavalitsuse poolt esitatud eelarve kavale lisatud seletuskirjale.
Loe lähemalt